varajased kristlikud kogemused bielefeldis

eilne õhtu oli imelik. ei tahtnud kuidagi und tulla. sättis end poole ühest magama, mis on vist varajaseim minu siin veedetud ajast ning kuidagi ei tulnud und. panin igaksjuhuks muusika kõrva, sellise rahuliku ja unemuusika. loopis kolm lugu: "any other name" loomulikult, ning "iambic 9 poetry" ja sylken'i "sleepless". ometi ei tulnud und. passisin vist mingi kolmeni öhe ja lõpuks jäin magama. unenägu ka just kõige parem ei olnud, kuid praeguseks olen üldse ära unustanud, mis seal toimus.

igaljuhul tänaseks on juba päris asjalik oldud ning nii mitmeti targem. kusjuures ka uue küttesüsteemi panijad lõpetasid täna töö ära ja nüüd küll vast külm hakata ei tohiks. kuid eelkõige siis tänastest sündmustest.

võtsin end kohe pärast ärkamist käsile. pesin hambad, tegin end ilusaks. rääkisin natu msn'is ning seadsin oma jalad ülikooli poole. tahtsin teada kui kiiresti sinna jõuan, kui vaja natukene kiiremini kõndida. ütleme nii, et kui ikka hea tempoga minna, siis peaks 20ne minutiga jõudma, kuid kui rahulikumalt liikuda, siis ikka 30 minutit läheb ära küll. jalutuskäik iseenesest on tore. koolis tahtsin minna välisüliõpilastalitusse ning leidsin selle kerge vaevaga üles. küll aga oli ukse taga päris korralik järjekord. nagu oleks haiglas olnud. vähemalt selline mulje jäi. ei oleks oodanud. eestis lähed ikka sisse ja vaatad, et sinuga tegeldaks. siin aga ootavad kõik korralikult ukse taga. küsisin inglise keeles, kes siis viimane on ja kaks toredat vene tüdrukut vastasid, et mina olen :) iseenesest õigus. tol momendil ma veel ei teadnud, et nad on venelased. igaljuhul istusin maha ja tuli üks mustanahaline ja küsis, kes viimane ja kui ma talle inglise keeles vastasin, et mina, siis küsis ta uuesti, seekord saksa keeles. vastasin taas ich bin. :) passisin siis niisama, kuulasin mida teised omavahel räägivad ja avastasin, et üks väga jutukas, selline moekas, party party party tüüp oli soomest pärit, kuna minu kõrvu kuuldus mingi soomekeelne hääldus. igatahes temaga ma juttu teha ei viitsinud. kui kuulsin, et need kaks tüdrukut räägivad vene keeles, panin hoopis nendega oma keeleoskused mängu. ja hätta ei jäänud, kuigi eks neile oli naljakas minu hääldus ning pidevalt sarkastitsesid selle kallal, kuid tegelikult olid nad toredad ja vahetasime juba numbrid. mõlema nimi on aleksandra, ehk lühidalt sasha. ning kui ütlesin, et minu nimi on sten, siis küsisid, mis mu pikk nimi on ja ma vastasin ilmjärv. a tglt saime üksteisest valesti aru, sest nad arvasid, et sten on lühend millegist. nad pidid pettuma. või siis vastupidi, olid just üllatunud, et ei ole. igaljuhul loodan neid veel näha, sest peale nende mul rohkem erasmuslasi tuttavaid ei olegi. igaljuhul meie teed läksid lahku, kui oli minu kord minna kabinetti. seal istus üks kena noor naisterahvas ning andsin talle kätt nagu kohane ning tutvustasin ennast. oleks võinud ka kraapsu teha, kuid sellistel momentidel ei tule see ju pähe ning jäi ära. igaljuhul tüdruk ütles, et tundis mu ära ning et ma olen erasmuslane ja puha. mõtlesin siis juba, et kas mu kuulsus on minust ette jõudnud (mis kuulsus?) ning ta selgitas, et mu pilt jäi aplikatsioonidelt meelde. iseenesest võtan seda komplimendina ;) rääkisime siis natukene mu soengust ;) mis piltide peal suhteliset teine oli lõpuks jõudsime poindini.

tahtsin saada mingeid dokumente, et õpin siin ning hiljem omale Sparkasses pangakonto. probleem oli aga selles, et mul ei olnud veel matrikli numbrit ning ei tea kas sparkasse seda aksepteerib ilma selleta või mitte. tüdruk kirjutas siis matrikli numbri kohale, et ta saab homme matrikli numbri ning pani templi all. nüüd oli kõik ülejäänud juba minu teha. kuidas ma nad seal sparkasses ära räägin? küsisin veel, et kuidas on loodan tutvustava nädalaga ning mainisin, et unustasin registreerida ennast 1 nädalasele keelekursusele (mis vist on kohustuslik), mille tähtaeg oli 31 juuli. ehk siis kaks kuud tagasi. mulle öeldi, et pole hullu. saad ikka osa võtta ning tule homseks 9saks kohale. ehk siis homme kell üheksa saab mu ülikoolitee teist korda alguse :) kusjuures homme on vaja maksta ülikoolile 150 euri ja sente peale ning ma pean selle vist oma eesti kaardiga välja võtma, mis tähendab, et rets protsent pankadele. blaaah. nõme. selle raha eest saan omale üliõpilaspileti ning veel tasuta 60km raadiuses ühistranspordiga sõita ning ma ei kujuta ette veel mida. no eks ta suur summa ole, kuid samas ma arvan, et okei. kui vaid see värdjas leedu politseinik oleks mind suvel rahule jätnud. igaljuhul praegu mul taskus veel ema antud eurod, mida on järgi 20 ning selle raha eest ma küll midagi tehtud ei saa. ütlesime siis üksteisele head aega ja sellega lõppeski mu tänane ülikooliskäik.

poolel teel koju jõudsin ühte tunnelisse, kus tuli vastu kaks noormeest ülikondades. teadsin kohe, et jehhoova tunnistajad või säärased. kuna mul oli pleier peas, siis arvasin et mind ei tülitata. eksisin. nad peatasid mu ja hakkasid saksa keeles mulle jumalast rääkima. ütlesin, et ei saa saksa keelest aru ning lootsin, et see oli nüüd selge. vastasin inglise keeles ning nad küsisid, kas ma räägin inglise keelt. ütlesin jah. tuli välja, et tüübid olid ameeriklased, kes on tulnud saksamaale kahe aastasele misjonäri missioonile. ütlesin, et kõnnin sinnapoole ja kui tahate võite minuga selles suunas kaasa kõndinda. esimesed viis minutit rääkisime siis jumalast. edastasin oma seisukohad ning siis ütlesin, et davai poisid, aitab jumalast. ma tahan kuulda teist endist. ja siis rääkisimegi pool tundi kuni ma pangani kõndisin (tüübid saatsid mu ära) selleni, kuidas nad siia sattusid ning kuidas on lood nende kodus. kust nad pärit on. kusjuures kuskilt utah ligidalt. üks tüüp on asulast, kus on 300 inimest ainult, ehk väike küla. rääkisin siis eestist jne. igaljuhul huvitav vestlus oli. tuleb välja, et vanemal tüübil, kes oli 20 on utah's mingi filmi tegemise firma ja tüüp teeb ise filme ning tegeleb näitlemisega. noorem tüüp tahab aga pärast 2 aastast missiooni minna edasi keemiat õppima. igaljuhul kokkuvõttes oli huvitav vestlus nonde tüüpidega ja jumalast ei rääkinud suurt midagi, kuna ütlesin, et kirikusse ma ei tule ja no mis seal ikka. kusjurues teet, kui sa mäletad seda michel või kes iganes ta oli, kuidas ta meid kohvikusse vedas ja tahtis rääkida etc. siis suht koht sama värk oli täna. suutsin teema täiesti kõrvale kallutada. igaljuhul vahetasime mailiaadresse ja no äkki põrkub veel tänaval kokku. no regrets.

ok. jõudsin siis panka. seal võeti mind ilusti vastu ning tunti paari päeva tagusest ka ära. tegin omale konto ja paari nädala pärast peaks kaardi ja mingid pin'id kätte saama. raha saan ilmselt juba täna üle kanda, kuid ma ei tea millal täpselt ta kohale jõuab. igaljuhul loodan, et õnnestub. ahjaa panga nimi on SPARKASSE, kui kellegil kunagi peaks vaja minema. igaljuhul ülekanne on hansas 30 eeku + siin veel 5 euri, kui eure üle kanda. tegelikult peaks ilmselt eesti kohalikus pangas enneb eurid eekideks konverteerima ning siis ülekande tegema. seda konverteerimise asja veel selgitan endale. ei tea täpselt kuidas käib.

aga jah. praeguseks kõik nagu ikka. take care. piish

PS! Kui keegi tahab mulle kirjutada, siis mu aadress on:

Sten Ilmjärv
Jöllenbecker Strasse 99n, 33616 Bielefeld
Germany