huhuhuuuu. päris palju on tegelikult juba juhtunud ja nii mitmetki asjad jäävad mainimata, kuna need on juba haiutatult meeles.
teisipäeval oli hispaanlasest sõbra ja majakaaslase tomas'i sünnipäev ning kohale tuli umbes 10 inimest. kaks vene tüdrukut, mina, ingo ja hispaanlased. tore õhtu oli. olemas oli mitmesuguseid jooke. bacardi rummi, martinit, õlut, gorbatschovi vodkat, türgi vodkat, siis miljon erinevat jooki veel. kuid ega me nendega ei liialdanud. vähemalt mitte kõik. pea käis korraks ringi, kuid hommik oli küll täiesti hea... igatahes õhtu kujunes väga mõnusaks. järgmine päev läksin kooli kella kuueks, mil võtsin osa oma esimesest ülikoolisportlikust tegevusest. nimelt läksin sukeldamusise ja snorgeldamise trenni (lenz ja teet!!!, pärast võin teid õpetada :p) ja suht khuul oli. ütleme nii, et kui valesti sukelduda, siis sügaval hakkab rõhk peas väga meeletuks minema ja ikka hullult valus on. hullult!!! aga seal on mingi nipp, kuidas seda vältida, kuid kahjuks ei saanud ma saksa keelest piisavalt aru, et seda endale täielikult veel omandada. igatahes kavatsen järgmine kolmapäev sinna uuesti minna ning endale selle asja selgeks teha. ahjaa. mis me tomas'ile kinkisime. mina ja saschad kinkisime suured soojad sussid küüntega ehk siis mingi hundi jaluse stiilis sussid. tomas oli õnnelik. kusjuures oma sünnipäeval tegi tüüp esimest korda head nalja ja nüüd on pärast sedagi seda teinud. ma kunagi mainisin, et tegu on maailma kõige aeglasema, kõige kauem magava ning kõige vähem rääkiva hispaanlasega, kes ei suuda ise suurt midagi otsustada ja teha ning jookseb mul tihti sabas ja vaatab kuidas mina asju toimetan. igatahes nüüd mulle tundub, et kui 20 kukkus, on näha väikeseid iseseisvuse muudatusi. ei, tglt on ta tore ning meil on siin mõnus väike seltskond.
möödas on nüüd ka esimene koolinädal ja jõudsin peaaegu igalepoole kuhu tahtsin. vahele jätsin vaid geenitehnoloogia ja mikrobioloogia loengud, kuna arvasin, et esimene sissejuhatav loeng on minu jaoks liiga igav. üldiselt ongi nii, et need loengud siin on minu jaoks suhteliselt kerged ja arusaadavad. isegi saksa keeles. kohati ikka läheb vedama küll, kuid üldisest ideest saan ikka aru. üks prof robert räägib andmestruktuuridest ja algoritmidest ja praegu on kaks esimest loengut olnud küll väga sissejuhatavad ja mul selline tunne, et see vast kõige keerulisem asi, kuid siiamaani on küll ok olnud. kogu ülikooli süsteem aga ei ole siiamaani päris selge, mistõttu peab veel übungite ja punktide ja e-learning asja vaatama. aga jah, võrreldes eestiga peab siin ikka kogu aeg õppima, mitte ainult enne sessi. iseenesest hea, kuid seab ka teatavad piirangud.
käisin ka kahes journal clubis, kus ühest visati mind pooleldi välja, kuna tegu oli mingi grupisiseses miitinguga, kuid lubati järgmine kord tagasi tulla ning ettekandeid artiklitest kuulata. kas ka ise midagi ette kandma pean, seda ma ei tea veel. aga ma ei usu, et see minu jaoks ka mingi probleem oleks (see toimub inglise keeles). ning käisin ka teises journal clubis, mida viib läbi minu koordinaator siin Bielefeldis. Härra Jens Stoye. Tegu on ultralaheda inimesega, kes on väga sõbralik ning khuul. Järgmine kord lubati seal juba õlled kohale tuua ning õhkkond on seal väga vaba. Kusjuures pean seal juba ettekande tegema nüüdsel tuleval teisipäeval, kuid mul ettekanne juba valmis ning kannan ette seda sama, mida tartus alternatiivsete promootorite kohta ehk PAP (putative alternative promoter) ning kõik peaks vast kenasti sujuma. homseks pean veel 100 lk mingit inglise keelset teksti läbi lugema, kuna ühes seminaris toimub väga kihvt filosoofiline diskussioon ja arvan, et see saab mu inglise keelele 100% tõuke, kuna õppejõud räägib täiuslikku inglise keelt. no problem really.
ning mis veel huvitavat, naljakat. mhmh. kõige naljakam on vast see, et käisin PILATEses. Sascha ennem ütles veel, et seal ainult naised, kuid ma arvasin, et see ei ole tõsi. Kuna mul läks oma asjadega natukene kiireks, siis olin viimane kes sinna pilatese saali sisse astus. tegin ukse lahti ja vastu vaatasid 50 naist oma sportlike riietega. mul läks suu lahti. mitte seepärast, et naised ilusad oleksid (pigem vastupidi, mõningate eranditega. kusjuures üldse saksamaal on kuidagi probleemne see valdkond) vaid lihtsalt et neid nii palju oli. küsisin siis: "is this only for women?" ja kõik naersid kõvasti. ei olnud vastuses alguses kindel, kuid tegin rõõmsameelse ning kindlameelse näo ning võtsin tossud jalast (lükad olid juba jalas), pusa seljast ning kõndisin enesekindlalt kikivarvukil läbi naiste mattide juurde, mis asusid väikeses kõrvalruumis, kust oli ka näha, mida õppejõud tegi. ps! mul oli seljas see must S.oliveri särk, mille berliinist ostsin ehk siis ilma varrukateta ja suht, ma ei tea, liibuv võibolla! =) igatahes kõik passisid ja naeratasid :) kokkuvõttes jäin oma matiga sinna samasse mattide ruumi, kuna hirm oli. ja jumal tänatud. sest need pepuharjutused, mu lühikesed püksid ja kogu see värk ei läinud üldse kuidagi kokku. pluss ei saanud aru ka mida õppejõud rääkis (saksa keeles, kuid lihtsalt imelikult rääkis). et siis tegin teiste pealt. kui oleksin keset ruumi olnud ja seal sisse-välja hinganud ning puusi hõõritanud oleks ilmselt kogu tund aega luhta läinud ja teised mu üle naernud. kusjuures kui koridoris küsisin kus asub pilatese trenn, siis vaatasid küll kõik mind väga imeliku pilguga: "hey you gay!" pohh. kokkuvõttes oli ka üks hea asi. muusika. mingi ambient käis taustaks, kuid ma ei hakanud õppejõu käest küsima, mis see täpselt oli. sest kui asi lõppes, olin mina esimene kes oma mati tagasi pani ning pea maas oma riietega ruttu välja kõndis. kahjuks peatati mind aga kohe välja jõudmiselt, sest kohtasin kahte tuttavat (svetlanat leedust ning danielat itaaliast. kusjuures see daniela on eriti lahe itaallane. väga rõõmsameelne ja lõbus ja svetlana on noh "leedukas"). selline kogemus siis. järgmine teisipäev lähen aga capoeira angolasse! vaatab mis seal saab. pilatesesse vast enam ei lähe, sest see natukene liiga aeglane minu jaoks. ja liiga veidrad harjutused. parem käin jooksmas ning teen kõhulihaseid/kätekõverdusi.
reedel üritasime neljakesi minna linna peale pubidesse. hakkasime astuma umbes kaheteistkümne paiku ning linn oli täiesti tühi. ma ei saa aru, millega inimesed siin reede õhtuti tegelevad. igatahes ei leidnud me ühtegi normaalset pubi ning kui lõpuks leidsime oli koha nimi "rockcafe". see oli nõrk variant sellest, mis meil on tartus. kuid ütleme nii, et seal istusid rocki vanad. kõik olid täis ning lällasid. jõime seal ühe õlle ning läksime ühte teise kohta, kus olime varem ekskursiooni käigus käinud. iseenesest suhteliselt soliidne koht, kuid jällegist inimtühi. jõime seal jälle ühe õlle, kuna nad otsustasid kell kaks juba kinni panna. eestis ei juhtuks sellist asja mitte kunagi. veider. reede õhtu ja inimtühi. tallinn oleks sellel ajal kohanud purjus inimestest ning kaklevatest ja tülinorivatest noortest. natukene igatseb seda värki juba!!!.
amsterdam jäi jälle ära, kuna tüdrukutel ei ole praegu luba veel saksamaalt lahkuda ning too müncheni tüüp ka ei tulnud. (sorry lentz! aga ikkagist, kunagi peab sinna koos minema ning you are welcomed here any time!) igatahes proovime millalgi novembris uuesti. ja sinna läheb kohe kindlasti. küll on aga kindel berliini laks järgmine nädalavahetus. can't wait actually because I love Berlin. Pariis on ka nüüd 100% kindel, kuna isal seal hotell juba kinni pandud. probleem on ainult öömajaga Kölnis, kuid arvan, et selle saab ka lahendatud kuidagi. kui vaja magan bussijaamas. aga köln pidi väga khuul city olema ning ma ei usu, et seal mingeid probleeme peaks tekkima.
bahh kindlasti jäi palju ütlemata, kuid ma arvan, et kes iganes seda loeb on ka juba kopp ees. siin sõbrad ikka viskavad nalja, et mu üks sissekanne on pikem kui mõni novell. aga no olen ennast parandanud ning ei kanna enam sisse iga päev.
davai. olge viisakad!
till next time ;)
go to PILATES. !NOW
jah. täna teen pannkooke elus esimest korda ning just kukkusin toolit maha!
No comments:
Post a Comment