sõnatus

päris khuul on olla ;)

tänane õhtu

nii. eilne õhtu mis lubasin on sutsukene allpool ja nüüd kannan ette tänase päeva tegemised.

kõigepealt nagu ikka: magasin kaheteistkümne läbini (ma kirjutasin selle praegu meelega nii). ning seejärel ärkasin, mis tundus ainukese loogilise tegevusena siis. annal oli mingi sõps külas selleks ajaks ning nad tegid koolitööd ning angel oli juba raul olle (see on täiesti lamp, vaid mees läks lihtsalt juba tööle ära). passisin siis paar tundi niisama. proovisin reasoniga mussi teha ning mängisin civ 4ja. korra käisin ka netis ja sain teada, et rahvusvahelised maksed ei olegi nii hullud ning proovisin ka uurida, kuidas ma bielefeldi minna saan. sest lähen sinna juba laupäeval. igaljuhul sain teada, et rong maksab 67 euri ning buss 26 euri (mis tundub isegi mõistlik). tore kata aga andis yhe aadressi http://www.mitfahrgelegenheit.de kus põhimõtteliselt käib süsteem nii, et kui inimene sõidab autoga kuhugi ning tahab oma kulusid kahandada, siis paneb kirja, et nüüd läheb ning võtab põhimõtteliselt hääletajaid peale (ainult et väikse raha eest). igaljuhul kasulik kui kedagi peaks huvitama. ning soovitan tõsiselt ;)

päeval helistas mulle anne ning ütles, et võiks täiesti kokku saada. otsustasime, et tulen siis tema juurde kuna siin anna tegi koolitööd ning angel vist aitas teda. ma seda hispaania keelt ei jaga nii hästi ;) ning läksin jälle metrooga sõitma. ostsin siis metroojaamast 5.80 euri eest pileti ning kohe tuli mingi mees mu juurde ja küsis kas ma piletit ei taha osta (inglise keeles). ma ei olnud jõudnud veel oma piletit läbi lüüa ja kaalusin variante. kusjuures tüüp ise rääkisin inglise keelt suht halvasti ning saksa keelt ei rääkinud üldse. tegu oli itaallasega. igaljuhul pakkus ta mulle ühe otsa piletit, mis muidu on 2.10 ühe euriga. a kuna mul läks niikuinii rohkem sõita vaja ütlesin, et mul on tageskarte olemas. seejärel tüübil koitis. ah tageskarte? ei no mul on neid ka siin posti taga ja läks mingi posti taha kus oli mingi stend ning tiris sealt tagant mitu kaarti välja. pakkus siis mulle päevapiletit, mis kestab kolmeni öösel, kolme euri eest. kuna ma olen aga kitsi pakkusin mehele ühte ning ähvardasin vastasel korral oma juba ostetud päevapileti läbi lüüa. jõudsime kokkuleppele kahe euri peal ning jõudsin isegi oma rongile. ehk nüüd homme saan oma esialgse päevapileti ära kasutada. alguses ma samas ei teadnud, kas mees teeb mulle tünga või mitte, sest ei tunne neid pileteid veel nii hästi, kuid anne kinnitas, et kõik on täiesti ehtne. igaljuhul äge värk ja olin oma tehingu üle õnnelik.

ok. siis sain annega turmstr stationis kokku ning läksime poodi. kusjuures ta elab mingi 7 minutit hauptbahnhofist, kui minna rongiga, mis on superkoht. poest ostsin tomatit ja kurki ning jäätist ja veini ning läksime tema juurde. kõigepealt aitas ta mul tsekkida välja selle auto asjanduse, et saaks bielefeldi ning juhuste kokkusattumus või õnn või ma ei tea mis asi, lähebki üks tüüp laupäeval kell kuus oma golfiga bielefeldi ning ta ise elab anna ja angeli kõrvaltänaval, mis on eriti hea, kuna ei pea kaugele minema. igaljuhul saatsin tüübile maili ning juba vastati ka, et sure. loomulikult saan temaga. 20 euri on reis. ehk hoidsin kokku pea 10 euri kuna ei pea ka bussijaama metrooga sõitma. o laa ;)
igaljuhul see tehtud tegi anne mulle süüa ;) pasta värki ning ma tegin oma materjalidest salati kõrvale, mis tuli kusjuures üllatavalt ja ootamatult hea. seejärel oli kord veinil.
kusjuures anne elab ma arvan, et isegi veel lahedamas korteris kui anna ja angel, sest no sellist place'i ikka annab otsida. kolm eriti suurt tuba, kõrgete lagedega, kihvtilt sisustatud ning suur köök. vaikne kuid samas suht kesklinna ligidal. täiesti super. ja no lihtalt kirjeldamatu korter täiesti. must have something like this. ning homme on seal korteris väike pidu, kuhu ka mind on kutsutud ning kuhu kavatsen kindlasti minna.
eniveis. õhtu jätkus bowlinguga linna teises otsas sellest kohast kus elan (see linnaosa, kus ma kunagi 5 aastat tagasi käisin ning omale adi lühikesed püksid ostsin) ning kuna pole ammu mänginud jäid skoorid väga tagasihoidlikeks (120 ja 100). tutvusin ka mitme huvitava inimesega. ühe sakslasega kelle isa on itaallane ning kes peab ka ennast väga itaallaseks kuigi ta ei näe üldse itaallase mood välja. a samas mehel on itaalia pass. tüüp küsis et kas eesti pealinn on tallinn ning tuli välja, et mees nägi mingit saadet kruiisi laevast, mis peatus tallinnas ning seal rääkiti natukene sellest. igaljuhul khuul. kui ta aga kuulis ja ka teised kuulsid, et eestis on ainult 1,45 miljonit inimest, siis muutusid nende näod piklikeks.. ehk nad ei suutnud seda uskuda.
tutvusin ka anne mehega, kes tundub päris khuul tüüp olevat. vähemalt ma ei tea kui miljon korda normaalsem, kui see eelmine tüüp kes tal oli. too oli ikka õudne ja koshmaar on vast hea sõna kirjeldamaks. aga ta olevatki hulluks kätte ära läinud. igaljuhul see uus tüüp on räppar, kes teeb ise mussi cubase'iga ja ta lasi mulle natu oma mussi. kusjuures mulle meeldis. päris kihvtid taustad on tüüp teinud. töötab praegu kuskil muusikastuudios ning mõnus tundub. homme näen teda jälle. siis annan tutvustan talle chalice'i ning ehk saab tema plaadi ka omale.

eniveis pärast bowlingut tulin ära koju ja nüüd ma siis siin olen. homse kohta tean suht vähe peale selle, et lähen õhtul peole. tahaks kataga veel kokku saada, kuid ta päeval tööl. eks näis mis edasi saab..

igaljuhul seniks pea ninna ja kui ei mahu, siis ei magu ("mul ei magu pea ninna)

eilne õhtu

nii.. nagu ma eeldasin kujunes hommikust ikkagist suhteliselt hiline õhtu. kuid arvata võis...

esiteks siis eilne õhtu: kui kõht oli piisavalt tühi, et tuli jalad alla võtta ning midagi tühja kõhu vastu võitlemiseks ette võtta, võtsime anna ja angeliga kätte ning läksime välja sööma. ostsime angeliga mingi schwarm.... (nime ei mäleta aga kõlab kohutavalt ühe asja moodi, mida ka eestis on) mis põhimõtteliselt on nagu döner, ainult teise saia ning ka kaste oli teine. (kusjuures kaste ei olnud just kõige parem) a still. kõhu täitis. vähemalt korraks.
edasi läks angel mingi sõbra juurde jalkat vaatam kuhugi teise linna otsa ning anna pidi õppima. olukorra päästis christian kellega sain leopoldplatz bahnhof stationis kokku ning läksime mingit suvalist baari otsima. nagu selgus, ei tunne ka see mees, kes on siin terve elu elanud, kõiki kohti ning teadupärast kõndisime tühja. lõpuks saime siiski teistega kokku (kõik ülejäänud hilinesid kusjuures), olles jõudnud ennem ühe becksi ära juua. läksime siis mingisse baari. ma ei saanudki aru, kas tüüpidel oli seal mingi käpp sees või mitte, kuid sattusime kuhugi taharuumi, kus oli lauajalgpalli mäng ning külmutuskapp ja mingid diivanud ning passisime seal. päris chill oli. tuleb välja, et see lauajalgpall ei ole üldse minu teema (oli täiesti halb ja teised olid superhead) aga samas mängisin seda teistkorda elus. pärast ühte caipirinhiat ja long island ice tea'd läksid järsku kõik minema ja olin ka ise sunnitud koju tulema. sain täpselt viimase rongiga vist. jama oleks olnud kui maha oleks jäänud, sest see suht koht teiselpool linna...
koju jõudes pakkusid anna ja angel veini ning hakkasime walk the line'i vaatama. sorry käts, aga jäin magama selle ajal. olin ikkagist suht väsinud ja kell oli retsus.

Kusjuures olen jätnud seni veel mainimata, et anna ja angeli korter on täiesti hullult khuul. ma tahaks omale ka sellist. üks suur ja üks väike tuba, kusjuures suur on magamistuba. kõrged laed, lahedalt sisustatud ning väikeses toas on mehhiko teema. mina magan seal. olaaa. väga hubane igaljuhul.. 

esimene õhtu

ütleme nii, et esimene õhtu kujunes päris huvitavaks. aga ma ei viitsi praegu täpsemalt teata vaid homme hommikul, ehk siis juba täna hommikul annan ülevaate.
PS! see võib ka päeval juhtuda, sest olen "kauamagaja"

berliinis

jõudsin kohale. ehk olen siis juba Anna juures ning olen kõhuli maas oma läpaka ees. tänase õhtu kohta ei oska veel midagi öelda. kunagi sai christianiga räägitud, et saab temaga kokku, kuid paistab mis saab.

lend toimus iseenesest suhteliselt hästi. lootsin näha palju maad, kuid tallinna kohal oleval paljas taevas oli petlik. esiteks oli mu aken sutsu must, kuid eelkõige olid mingid meeletud pilved. berliini jõudes oli ikka miljon kilomeetrit pilvi, et praktiliselt kui rattad maad puudutasid, jõudsime pilvedest välja. see oli päris khuul. natukene kõhe tunne ka, et kus see maa nüüd on, kuid kokkuvõttes ikkagist khuul. ja kusjuures need pilved ei olnud suvalised. need olid vihmapilved. ehk siis siin sajab. eriti ilus asi, mida mäletan veel oli see kuidas ühe pilve vari teise pilve tippu paitas.. oleks võinud lausa pilti teha, kui fotokas oleks kaasas olnud, kuid nüüd peate mu kirjelduste järgi seda endale ise ette kujutama. et siis ilus oli

lennujaamast maha tulles, proovisin kohalikku wifit. tuleb välja, et see on tasuline, mitte nagu tallinna lennujaamas (rulez). schönefeldi lennujaam on paras urgas tegelikult kui aus olla. mingi suvaline, väike, provintsi, kolka lennujaam. Et tallinna lennujaam jätab sümpaatsema mulje, kuid copenhaagen või manchesterile jäädakse ikka julmalt alla.

seejärel ostsin omale berliini kaardi, mis maksis 3.50 euri. jüri, kust sa euriga said? ma ei viitsinud küll väga otsida, kuid nagu näha said hea tehingu. Läksin siis rongi peale. Seal vagunis kus olin, oli 10ne meetri peale esindatud päris mitu keelt: üks millest ma aru ei saanud, kuid oli natukene sarane vene keelega, siis rootslased, sakslased, mina ja no veel mitmed, kes oma suud lihtsalt lahti ei teinud. üks ita oli vist ka. tollelt küsisin veel teed.

igaljuhul pärast kolme peatust ja poolteisttundi berliini vagunites loksumist jõudsin kohale. nüüd on kõht tühi ja võiks midagi süüa. märkuseks priidule. viimasest u-bahni tunnelist väljudes oli putka kus müüdi 2.20 eest dürümi. ma ei ostnud seda veel, kuid kohalikud räägivad, et see on halb ;) samas halba dürümi vist olemas ei ole?

praeguseks siis over and out. tahaks juba tagasi.. :) häöhäöhäöh. tglt tahaks süüa..

piish

airport

istun praegu tallinna lennujaamas. siiamaani olen veel elus ja kõik on
toimunud ilma suuremate viperusteta. ei tglt on päris khuul. mulle meeldib. veel korraks vetsus ära käia ja
siis võib lennukile astuda...
kahju on minna eestimaa pinnalt. kodus kuulasin veel tõnis mäe koitu ning koitis küll jah.
a varstiseni siis...

lühikommentaar

tahtsin veel seda öelda, et kui seal üleval lennukis olen,
siis on ainult loogiline, et olen ka ALIEN :p 

enne magama minekut

kuigi ma tean, et tulen varsti tagasi on ikkagist selline tunne nagu midagi jääks tegemata ning tahaks kõik head asjad veel enne dopelt üle teha. näiteks kohukese laksu pirital (seekord siis rekord neli kohukest) või lihtsalt vennale head koolipäeva miljon korda soovida.

tegelikult ei ole ju üldse vaja sentimentaalseks muutuda, kuid kui esimest korda ikkagist sellist kogemust ette võtta, siis paratamatult natukene muutub. mäletan, et ka tartuga oli nii, et alguses oli natukene harjumatu ja kodu tundus turvaline paik, kus olla. praeguseks on tartust saanud teine kodu, tallinna äärelinn, kuhu võib iga hetk minna.

tegelikult ma üldse ei põe, kui siis ainult lennukisõitu ... häöhäöhäöh. ei no mis seal ikka. võiks iseenesest juba kohal olla ning vaikselt uusi põlde uurima hakata ja vaadata, mis põnevat seal kasvab ning kas ka süüa kõlbab.

iseenesest kujunes viimane päev eestis täitsa huvitavaks. väike nostalgia ka sellega seoses, et sutsu üle aasta tagasi läks moodyscience ära soome ning enamvähem samad emotsioonid valdasid, et no lähebki minema. hullus lihtsalt.

ei tegelikult on kõik korras. lihtsalt põen lennukisõitu. kamoon. ei põe ju, varemgi sõitnud...

aga ausalt nüüd. järgmine postitus on ilmselt juba berliinist, kus nüüdseks ka öömaja olemas. et city lights here i come...

öö on. uni. ööd

1.st

alustan tüüpiliste sõnadega... minu esimene postitus

anyothername'i peaks kogu aeg kuulama. vähemalt tunne on küll selline. ma tegelikult arvan, et see mängib mul kogu aeg kõrvade vahel, kuid lihtsalt mitte alati helilainete kujul.

piish

ahjaa. ja ma ei ole veel isegi minema läinud. täitsa haige ikka!