kohe kohe tuleb uus postitus. seniks aga pilt veel pariisis, mis on täiesti fantastiline. super lihtsalt maailma parim linn... mingem kõik sinna. kohe. Vaade siis esimese hotelli aknast. Esimese, sest elasin 9ksa päeva jooksul 5s erinevas kohas...
Thursday, November 30, 2006
kohe kohe
kohe kohe tuleb uus postitus. seniks aga pilt veel pariisis, mis on täiesti fantastiline. super lihtsalt maailma parim linn... mingem kõik sinna. kohe. Vaade siis esimese hotelli aknast. Esimese, sest elasin 9ksa päeva jooksul 5s erinevas kohas...
Sunday, November 05, 2006
Friday, November 03, 2006
something to chew
Otsustasin panna veel mõned pildit siia internetti, oma blogisse ülesse, kuna tahan teid tutvustada natukene nende inimestega siin, keda te piltidel näete. need pildid ei ole küll ajalises järjestuses, kuid see ei ole vast tähtis...
Esimene sõprussuhe hispaania ja eesti vahel sõlmitud. vähemalt minu ja tomase vahel. istume siis olümpiastaadionil, kus minu kohal (ma arvan vähemalt, istus vähemalt Zidane, või Raul, või Odonkor, või Klose või Andres Oper vähemalt). igatahes see olümpiastaadioni külastamine oli totall igav. olen seal varem käinud ning giid ei olnud ka just kõige suurepärasem asi. sakslased põevad kõikide asjade pärast ja meie grupijuht veel eriti. tore oli teda närvi ajada. maik mõistk sks kiilt. mks mi siiõ astüdä iii või? tore oli.... iseensest uhke place ja vip longe'is tahaks küll mängu vaadata.
sain reedel kareniga kokku berliinis. juheeei. esimene eestlane üle kuu aja. see siis potsdamer platzil tehtud fotik. ning pildil: mina, karen, tomas, miguel, alex... miguel on maailma kõige hullema naeruga mees + kui keegi on hispaanlane, siis tema. sest kui istud ta kõrvale bahnis ning oled noor tüdruk, teeb ta sinuga tutvust. karen igastahes oli tast vaimustuses, sest ta suutis talt juba küsida, kas ta on poiss ning miks ta siia tuli, kui tal poiss on ning üldse seda tüüpi hispaanlane, kellele tahaks lõpuks peksa anda :) ei, tglt on ta hästi tore ja sõbralik tüüp ning temaga juba väga igav ei hakka. kohati tundub, et ta on üliloll aga see vist tingitud sellest, et ta ei saa ei inglise ega saksa keelest väga hästi aru.ja kui ta aru ei saa, vaatab ta sind sellise näoga, et seleta veel. naiivne on ta ka. kui kõnnid talle vastu ja ütled, et oled ratastoolis, siis ta vaatab sind samasuguse näoga nagu üleval mainitud ning ei saa aru, et sa valetad või teeb nalja. ehk ühesõnaga. tore tüüp. kuna eraldusime oma erasmuse grupist läksime koos kareni erasmuse grupiga. liidriks oli fabian, mille nimega tuleb ka juba mitu head lugu juba siit bielefeldist... ei viitsi rääkida... ning too tüüp oli suhteliselt täis ning natukene rumal (tglt ei olnud ilmselt rumal, vaid loll)... heh. (sorry karen. ei olnud loll, lihtsalt lammas)... kamoon. ei olnud. normaalne tüüp oli, lihtsalt ei teanud kuhu ta läheb... viis meid kuhugi idaberliini tänavale, otsis baari, ei leidnud. ning pärast pooleteise tunnist undamist väsis meie seltskond ära ning läksime tagasi koju... oleks võinud kohe minult küsida ning oleks läinud ida berliini sektsiooni, mis on baare täis. kui poikad mäletavad, siis käisime suvel ühes sellises kohas... eniveis. see õhtu oli tänu sellel suht väsitav ja mõtetu. aga tore oli sellegipoolest, sest sai kareniga kokku saadud. mis oli super..
Tämmonen pilt on siis võetud Berliinis Reichstag'i ees ning pean ausalt ütlema, et Berliin on ja jääb alatiseks üheks mu lemmiklinnaks. mulle meeldib see ananüümsus, see mitmekesisus ja see turvalisus, mida seal tunnen. olen seal juba piisavalt palju käinud (mingi viis korda vist umbes) ja tunnen linna juba piisvalt hästi ning mõningaid kohti sammuti. ühtlasi avastasin enda jaoks ühe eriti hea ja odava hosteli väga väga kesklinnas, ehk ka põhi u-bahn jaama vahel:
oranienburger tor (kus võib tänavatel näha kängurukottidega tüdrukuid, kes raha eest ...) ning freidrichstr station, kus tegelikult dürum just kõige parem ikkagist ei ole. kui poikad mäletavad, siis pärast klubi üritust, oli justnimelt see koht, kus dürümi ostsime.
kuulasin praegu just toredat tsitaati ühest laulust... "please stay online, like an idiot and no one will answer. this is a recording".
See pilt on nüüd tehtud ikka väga alguses minu siinolemise ajal. ma arvan, et see on vist tehtud teisel päeval kui tomas siin oli ning kolmandal või neljandal tutvumispäeval minu ja vene tüdrukutega. käisime siis pargis, mis on minust elukohast nii umbes viis minutit ning passisime toolil ja tegime nalja. ühe õlle jõin ka või jõime. tore oli. tähelepanelik pilk võib leida augu mu pükstes, täpselt seal, kus see olla ei tohiks. kuid ma ei morjenda ja kannan neid pükse uhkusega ka koolis, harali :) äkki keegi märkab ja pakub vaesele tudengile humanitaarabi. tegelikult põhjus teine. mul lihtsalt teised püksid olid pesus ja sutsu märjad. ja kaua sa ikka ühtesid samu pükse kannad... no anna olla ah!!! baaah... vasakult paremale pildil... mina, alexandra (alex), alexandra (sascha) ning tomas. the mate i'm living with now. samas teetu ei ole võimalik asendada, kuid meil on siin tomas'iga hea koostöö. õpetas mulle roppusi natukene ning kuidas küsida neli õlut palun "qiero, quatro cervestas por favor" (vabandan grammatiliste ebakorreksuste pärast).
See pilt on nüüd tehtud kui käisime hispaanlastega piknikul. Naljakas siinjuures oli see, et mitte ükski piknikule tulija ei võtnud süüa ega isegi veini kaasa (ja uskuge mind, hispaanlased joovad väga palju veini ja õlle. üks arturo, kelle juures on põhipeod [korra käisin sea] viis kuu ajaga ära õllepudelid ja sai vist mingi sada euri nende eest. ) ainukene toit, mis kaasa võeti oli pringelsi tops, kus natukene sai krõpse õgitud. park iseenesest on aga täiesti absoluutselt super. laus hullus. ehk väga väga ilus... totaalne istumise, olemise, päikeselise ilmaga nautisklemise koht.
aaa. see pilt!!! ja jah. see on nüüd võetud berliinist. sellega on naljakas lugu seotud. olen siis kahe alexi ja saschaga potsdamer platzil ning olin plaaninud annaga 40 minuti pärast kurfürstendammil kokku saada (põhi shoppingu tänav). tüdrukud tahtsid ka kaasa tulla, kuid ennem tahtsid omale suveniiri berliinist osta. idee hea ja nemad teavad kuidas sinna bussiga minna, sest metroost ei näe linna jne... olin skeptiline. kuna aga olen häbelik poiss ei hakanud midagi ütlema. nõustusin ja tegin nägu kästud ning astusin bussi number 200. sõitsime siis mingi 20 minutit totaalselt teises suunas ning nad hakkasid korrutama mingisugusest juuksenõela struktuursest trajektoorist, et küll buss ringi keerab ja õigesse suunda läheb... okei. maha ka ei läinud. pärast tunni ajast sõitu jõudsime sinna, kus see pilt tehtud. ehk siis peaaegu berliinist välja, itta, mis nägi päris korraliku getona välja ja kus isegi metroo enam ei liikunud. pidin annaga hiljem kokku saama, mis jäi ka lühikeseks, sest samal õhtul pidime tagasi bielefeldi tulema. kokkuvõtteks sain annaga pärast potsdamer platzil kokku ning läksime koos tema juurde, kus oli ka angel. ning pärast 15 minutit seal ning sooja teed, suundusin hostelisse tagasi. jõudsin minuti pealt kokkulepitud ajaks kohale ning olin nagu ikka, minule ja eestlastele kohane, viimane inimene seal. naljakas oli veel see, et buss lasi meid samas peatuses maha ning küsisime, kuidas tagasi saab. bussijuht näitas näpuga. minge ületee sinna peatusesse ning sealt läheb järgmine buss. läksime siis sinna peatusesse.. mees tegi selle kauaoodatud juuksenõela värgi ära ning võttis meid jälle peale... tobedus, sest me oleks võinud bussis passida. tagasi sõites potsdamer platzi poole otsustasid tüdrukud muuseomi saarel maha minna, ning minna BERLIN poodi suveniiri ostma. ma jäin bussi, et sõita potsdamer platzile. pidime nendega seal kohtuma ning ootasime annaga tüdrukuid. kuid ma ei tea miks, suutsid nad jälle vale bussi peale minna ning sõitsid siis sinna, kuhu alguses minna tahtsime. ise nad põhjendasid seda sellega, et bussis oli palju inimesi ning aknad olid udused (väljas sadas ja oli hullult külm) ja nad ei näinud välja, kus nad olid. kokkuvõttes aga arvan, et nad lihtsalt ei suuda suurtel numbritel nagu 100 ja 200 vahet teha ja õige bussi peale tulla. ehk nad ei saanudki anna ja angeliga kokku. aga aega on ja küll veel saavad ;) vahva oli. ja selle hulluse reisi puhul sai päris korralikult ida berliini nähtud. üldse veetsin väga palju aega tol päeval transpordivahendis (2.20 rongis bielefeldi. kuskil 2 tundi bussis ning 1 tund s-bahnis, kui sõitsin berliini ringi, kuna mul ei olnud midagi teha ja kus ma magama jäin). üldse berliin oli super ning räägin sellest kindlasti veel...
teen lühidalt. see on Tomas. mees, kes ei kommentaari. taga olen ka mina. ning me tassime kapi tagust tüdrukute korterisse mööda bielefeldi. see oli eelmine nädal. ning näete kuidas riietume. praegu on külm.
berliini kirjeldused jätkuvad. laupäeval läksime oma tüüpilise seltskonnaga (mina, sascha, alex, tomas, miguel) martini juurde (teet ja marju ning priit tunnevad teda), sest christian ja basti oli seal ning of koors martin ise ka. avastasin enda jaoks martini keldri, kus oli piljardilaud, saun (ei käinud), lauajalgpall, suur flatscreen telekas ning playstation (ei mänginud). piljard tuli mul elus esimest korda hästi välja... ;) enne minekut ostsin friedrichstr statsioonist 54vol rummi 6 euri eest ning kohapeal oli sambucat, mida elus esimest korda ise tegin. see õige värk, kus kogud gaasi jne... korraks läks laud põlema, kuid see sai kiiresti kustutatud...ja tuli välja küll. viiendal korral (ma tegin ikka teistele, mitte endale kõik viis korda. ma oleks muidu surnud olnud või ma ei tea).. igatahes oli seal päris mitu inimest ning väga väga väga väga tore õhtu kujunes. järsku aga pidime kõik millegipärast ära minema ning ma ei tea miks. kusjuures kui sinna läksime avastasin (kui pidi bussijuhule näitama. kirjutasin meelega valesti, sest minu meelest on see naljakas), et ma olin oma kolme päeva pileti ära kaotanud (ülejäänud päeva sõitsin jänespüksi)... ma ei tea kuidas ma selle ära kaotasin, kuid ilmselt võtsin midagi välja rahakotist ja tuli koos sellega... ei olnud hea üllatus. ütlesin bussijuhile, et sa hakka sõitma. ma lähen otsin teisel korrusel oma pileti ülesse. varsti tuli aga meie peatus. tänasin bussijuhti ning väljusin masinast... tore reis oli. ja eriti hea pidu oli ka
samas ma ei olnud ainult pidude peal väljas berliinis. käisin ka mitmes olulises ja vähemolulises muuseomis. tõsiselt pettunud olen mingis suvalises loodusmuuseomis humboldi ülikooli kõrval, kus oli pool mingisugusest suurest dinosaurusest ja hästi palju minu jaoks igavaid, kuid samas ilusaid mineraale.
teisalt käisin laupäeval, oma esimese muuseomina, fotograafia muuseomis. meil oli nimelt mingi muuseomite pilet, mis maksis 7.50 euri (meile anti) ning võisime külastada pea kõiki muuseome (v.a. charlie checkpoint museom, aga seal olin juba varem käinud). fotograafia muuseom oli täiesti super. helmut newtoni kollektsioon ja üldse selle mehe tegemistest ning pilte temast endast. videosid jne. mees on teinud pilte näiteks kuulastes moekunstnikest ning kui lugesin ta päevikut mis klaasi taga oli, siis oli seal märgitud kohtumine kevin costneriga jne.. et tegu ei olnud just tühise poisuga. väga ilusad pildid olid. valdav stiil must-valge. ehk veel ilusam. valdav modell: naine. valdav riietus: alasti. valdav motiiv: relv, veri etc, kuid mitte ainult. ... ütleme nii, et kui keegi peaks praegu berliini sattuma, siis soovitan kindlasti minna sinna muuseomisse. see asub kudammi juures, zooloogische garteni jaama kõrval. kolmanda korrusel oli ka mingi teine ekspesitsioon, kus üks tüüp oli teinud foto ühest samast aknast peaaegu iga päev ühes samas suunas, ühte sama asja mingi 6 aastat ning need fotod olid seal üleval. fotod olid tehtud erineval kellaajal. öösel, päeval, ööpäeval. ning erinevad aastaajad. ning erinevad asjad aknalaual jne... mõnus... mulle meeldis. ahjaa. vaade oli siis new york'ile...
viimane ja vast kõige olulisem muuseom, millest tahan rääkida on juudi muuseom.. hoone väljast jätab juba tõsise impacti. seest on impact sama suur või suurem. ma ei hakka seda kirjeldama, kuna arvan, et iga inimene peaks seal vähemalt korra elus ära käima. kuid ütleme nii, et väga väga hull koht on. all on kuskil ruum, mida nimetatakse väljarände torn või kuidagi. ma ei mäleta. sellel on tohutu uks ning igaüks küsib endalt, et mis uks see on. ja kas sinna tohib üldse minna. ma igatahes läksin. ning see oli kõrge kinnine ruum. betoonseintega ning tohutu akustikaga. ruum oli pime. ma ei julgenud sinna päris sisse minna ning ust kinni tõmmata, sest päriselt kartsin, et jään sinna kinni. väga hull koht. üks teine ruum oli ka selline, kus olid suured betoon monumendid (rööptahukad nii 10 meetrised), mille otsas kasvasid puud... sellel aga katust ei olnud ja asus välja. jättis samasuguse, kuid miniatuursema mulje kui berliini kesklinnas asuv holokausti mälestusmärk, mis on ka täiesti superfantatilise hea lahendusega... ka sinna peaksid kõik minema....
nii, enough about berlin nüüdseks...
üks nali vahepeale, mida vittorio (itaallane. 26a ja õpib politoloogiat itaalias, siin sotsioloogiat) rääkis. need kes tulid kolm nädalat enne algust keelekursustele pidid tegema mingit presentatsiooni. ma ei tea kas tema tegi või mitte, kuid ta rääkis mida ta oma presentatsioonis oleks öelnud.... umbes nii:
"kui küsida mult, et kas itaalias on mafia, siis...
ma ei tea midagi,
ma ei räägi midagi,
ma ei ole midagi näinud..."
:)
täna mingi paari tunni pärast võtan ette seitsme tunnise reisi ning sõidan pariisi. ööbin täna kätlini juures ning ta tuleb mulle la port chapelle'i vasta. ma loodan :p sõidan sinna autoga. opel vectra ning autojuhiks on pikka kasvu mustanahaline tüüp. saab khuul olema. alguses oli mul plaan, et lähen täna kölni (auto oli olemas) ning homme sealt edasi pariisi (auto oli olemas), kuid ma ei saanud seal kuskil öömaja. ja võta näpust. nüüd läheb üks tüüp otse läbi kölni pariisi... vahva... :p
ok. bai bai..
Esimene sõprussuhe hispaania ja eesti vahel sõlmitud. vähemalt minu ja tomase vahel. istume siis olümpiastaadionil, kus minu kohal (ma arvan vähemalt, istus vähemalt Zidane, või Raul, või Odonkor, või Klose või Andres Oper vähemalt). igatahes see olümpiastaadioni külastamine oli totall igav. olen seal varem käinud ning giid ei olnud ka just kõige suurepärasem asi. sakslased põevad kõikide asjade pärast ja meie grupijuht veel eriti. tore oli teda närvi ajada. maik mõistk sks kiilt. mks mi siiõ astüdä iii või? tore oli.... iseensest uhke place ja vip longe'is tahaks küll mängu vaadata.
sain reedel kareniga kokku berliinis. juheeei. esimene eestlane üle kuu aja. see siis potsdamer platzil tehtud fotik. ning pildil: mina, karen, tomas, miguel, alex... miguel on maailma kõige hullema naeruga mees + kui keegi on hispaanlane, siis tema. sest kui istud ta kõrvale bahnis ning oled noor tüdruk, teeb ta sinuga tutvust. karen igastahes oli tast vaimustuses, sest ta suutis talt juba küsida, kas ta on poiss ning miks ta siia tuli, kui tal poiss on ning üldse seda tüüpi hispaanlane, kellele tahaks lõpuks peksa anda :) ei, tglt on ta hästi tore ja sõbralik tüüp ning temaga juba väga igav ei hakka. kohati tundub, et ta on üliloll aga see vist tingitud sellest, et ta ei saa ei inglise ega saksa keelest väga hästi aru.ja kui ta aru ei saa, vaatab ta sind sellise näoga, et seleta veel. naiivne on ta ka. kui kõnnid talle vastu ja ütled, et oled ratastoolis, siis ta vaatab sind samasuguse näoga nagu üleval mainitud ning ei saa aru, et sa valetad või teeb nalja. ehk ühesõnaga. tore tüüp. kuna eraldusime oma erasmuse grupist läksime koos kareni erasmuse grupiga. liidriks oli fabian, mille nimega tuleb ka juba mitu head lugu juba siit bielefeldist... ei viitsi rääkida... ning too tüüp oli suhteliselt täis ning natukene rumal (tglt ei olnud ilmselt rumal, vaid loll)... heh. (sorry karen. ei olnud loll, lihtsalt lammas)... kamoon. ei olnud. normaalne tüüp oli, lihtsalt ei teanud kuhu ta läheb... viis meid kuhugi idaberliini tänavale, otsis baari, ei leidnud. ning pärast pooleteise tunnist undamist väsis meie seltskond ära ning läksime tagasi koju... oleks võinud kohe minult küsida ning oleks läinud ida berliini sektsiooni, mis on baare täis. kui poikad mäletavad, siis käisime suvel ühes sellises kohas... eniveis. see õhtu oli tänu sellel suht väsitav ja mõtetu. aga tore oli sellegipoolest, sest sai kareniga kokku saadud. mis oli super..Tämmonen pilt on siis võetud Berliinis Reichstag'i ees ning pean ausalt ütlema, et Berliin on ja jääb alatiseks üheks mu lemmiklinnaks. mulle meeldib see ananüümsus, see mitmekesisus ja see turvalisus, mida seal tunnen. olen seal juba piisavalt palju käinud (mingi viis korda vist umbes) ja tunnen linna juba piisvalt hästi ning mõningaid kohti sammuti. ühtlasi avastasin enda jaoks ühe eriti hea ja odava hosteli väga väga kesklinnas, ehk ka põhi u-bahn jaama vahel:
oranienburger tor (kus võib tänavatel näha kängurukottidega tüdrukuid, kes raha eest ...) ning freidrichstr station, kus tegelikult dürum just kõige parem ikkagist ei ole. kui poikad mäletavad, siis pärast klubi üritust, oli justnimelt see koht, kus dürümi ostsime.kuulasin praegu just toredat tsitaati ühest laulust... "please stay online, like an idiot and no one will answer. this is a recording".
See pilt on nüüd tehtud ikka väga alguses minu siinolemise ajal. ma arvan, et see on vist tehtud teisel päeval kui tomas siin oli ning kolmandal või neljandal tutvumispäeval minu ja vene tüdrukutega. käisime siis pargis, mis on minust elukohast nii umbes viis minutit ning passisime toolil ja tegime nalja. ühe õlle jõin ka või jõime. tore oli. tähelepanelik pilk võib leida augu mu pükstes, täpselt seal, kus see olla ei tohiks. kuid ma ei morjenda ja kannan neid pükse uhkusega ka koolis, harali :) äkki keegi märkab ja pakub vaesele tudengile humanitaarabi. tegelikult põhjus teine. mul lihtsalt teised püksid olid pesus ja sutsu märjad. ja kaua sa ikka ühtesid samu pükse kannad... no anna olla ah!!! baaah... vasakult paremale pildil... mina, alexandra (alex), alexandra (sascha) ning tomas. the mate i'm living with now. samas teetu ei ole võimalik asendada, kuid meil on siin tomas'iga hea koostöö. õpetas mulle roppusi natukene ning kuidas küsida neli õlut palun "qiero, quatro cervestas por favor" (vabandan grammatiliste ebakorreksuste pärast).
See pilt on nüüd tehtud kui käisime hispaanlastega piknikul. Naljakas siinjuures oli see, et mitte ükski piknikule tulija ei võtnud süüa ega isegi veini kaasa (ja uskuge mind, hispaanlased joovad väga palju veini ja õlle. üks arturo, kelle juures on põhipeod [korra käisin sea] viis kuu ajaga ära õllepudelid ja sai vist mingi sada euri nende eest. ) ainukene toit, mis kaasa võeti oli pringelsi tops, kus natukene sai krõpse õgitud. park iseenesest on aga täiesti absoluutselt super. laus hullus. ehk väga väga ilus... totaalne istumise, olemise, päikeselise ilmaga nautisklemise koht.
aaa. see pilt!!! ja jah. see on nüüd võetud berliinist. sellega on naljakas lugu seotud. olen siis kahe alexi ja saschaga potsdamer platzil ning olin plaaninud annaga 40 minuti pärast kurfürstendammil kokku saada (põhi shoppingu tänav). tüdrukud tahtsid ka kaasa tulla, kuid ennem tahtsid omale suveniiri berliinist osta. idee hea ja nemad teavad kuidas sinna bussiga minna, sest metroost ei näe linna jne... olin skeptiline. kuna aga olen häbelik poiss ei hakanud midagi ütlema. nõustusin ja tegin nägu kästud ning astusin bussi number 200. sõitsime siis mingi 20 minutit totaalselt teises suunas ning nad hakkasid korrutama mingisugusest juuksenõela struktuursest trajektoorist, et küll buss ringi keerab ja õigesse suunda läheb... okei. maha ka ei läinud. pärast tunni ajast sõitu jõudsime sinna, kus see pilt tehtud. ehk siis peaaegu berliinist välja, itta, mis nägi päris korraliku getona välja ja kus isegi metroo enam ei liikunud. pidin annaga hiljem kokku saama, mis jäi ka lühikeseks, sest samal õhtul pidime tagasi bielefeldi tulema. kokkuvõtteks sain annaga pärast potsdamer platzil kokku ning läksime koos tema juurde, kus oli ka angel. ning pärast 15 minutit seal ning sooja teed, suundusin hostelisse tagasi. jõudsin minuti pealt kokkulepitud ajaks kohale ning olin nagu ikka, minule ja eestlastele kohane, viimane inimene seal. naljakas oli veel see, et buss lasi meid samas peatuses maha ning küsisime, kuidas tagasi saab. bussijuht näitas näpuga. minge ületee sinna peatusesse ning sealt läheb järgmine buss. läksime siis sinna peatusesse.. mees tegi selle kauaoodatud juuksenõela värgi ära ning võttis meid jälle peale... tobedus, sest me oleks võinud bussis passida. tagasi sõites potsdamer platzi poole otsustasid tüdrukud muuseomi saarel maha minna, ning minna BERLIN poodi suveniiri ostma. ma jäin bussi, et sõita potsdamer platzile. pidime nendega seal kohtuma ning ootasime annaga tüdrukuid. kuid ma ei tea miks, suutsid nad jälle vale bussi peale minna ning sõitsid siis sinna, kuhu alguses minna tahtsime. ise nad põhjendasid seda sellega, et bussis oli palju inimesi ning aknad olid udused (väljas sadas ja oli hullult külm) ja nad ei näinud välja, kus nad olid. kokkuvõttes aga arvan, et nad lihtsalt ei suuda suurtel numbritel nagu 100 ja 200 vahet teha ja õige bussi peale tulla. ehk nad ei saanudki anna ja angeliga kokku. aga aega on ja küll veel saavad ;) vahva oli. ja selle hulluse reisi puhul sai päris korralikult ida berliini nähtud. üldse veetsin väga palju aega tol päeval transpordivahendis (2.20 rongis bielefeldi. kuskil 2 tundi bussis ning 1 tund s-bahnis, kui sõitsin berliini ringi, kuna mul ei olnud midagi teha ja kus ma magama jäin). üldse berliin oli super ning räägin sellest kindlasti veel...
teen lühidalt. see on Tomas. mees, kes ei kommentaari. taga olen ka mina. ning me tassime kapi tagust tüdrukute korterisse mööda bielefeldi. see oli eelmine nädal. ning näete kuidas riietume. praegu on külm.
berliini kirjeldused jätkuvad. laupäeval läksime oma tüüpilise seltskonnaga (mina, sascha, alex, tomas, miguel) martini juurde (teet ja marju ning priit tunnevad teda), sest christian ja basti oli seal ning of koors martin ise ka. avastasin enda jaoks martini keldri, kus oli piljardilaud, saun (ei käinud), lauajalgpall, suur flatscreen telekas ning playstation (ei mänginud). piljard tuli mul elus esimest korda hästi välja... ;) enne minekut ostsin friedrichstr statsioonist 54vol rummi 6 euri eest ning kohapeal oli sambucat, mida elus esimest korda ise tegin. see õige värk, kus kogud gaasi jne... korraks läks laud põlema, kuid see sai kiiresti kustutatud...ja tuli välja küll. viiendal korral (ma tegin ikka teistele, mitte endale kõik viis korda. ma oleks muidu surnud olnud või ma ei tea).. igatahes oli seal päris mitu inimest ning väga väga väga väga tore õhtu kujunes. järsku aga pidime kõik millegipärast ära minema ning ma ei tea miks. kusjuures kui sinna läksime avastasin (kui pidi bussijuhule näitama. kirjutasin meelega valesti, sest minu meelest on see naljakas), et ma olin oma kolme päeva pileti ära kaotanud (ülejäänud päeva sõitsin jänespüksi)... ma ei tea kuidas ma selle ära kaotasin, kuid ilmselt võtsin midagi välja rahakotist ja tuli koos sellega... ei olnud hea üllatus. ütlesin bussijuhile, et sa hakka sõitma. ma lähen otsin teisel korrusel oma pileti ülesse. varsti tuli aga meie peatus. tänasin bussijuhti ning väljusin masinast... tore reis oli. ja eriti hea pidu oli ka
samas ma ei olnud ainult pidude peal väljas berliinis. käisin ka mitmes olulises ja vähemolulises muuseomis. tõsiselt pettunud olen mingis suvalises loodusmuuseomis humboldi ülikooli kõrval, kus oli pool mingisugusest suurest dinosaurusest ja hästi palju minu jaoks igavaid, kuid samas ilusaid mineraale.
teisalt käisin laupäeval, oma esimese muuseomina, fotograafia muuseomis. meil oli nimelt mingi muuseomite pilet, mis maksis 7.50 euri (meile anti) ning võisime külastada pea kõiki muuseome (v.a. charlie checkpoint museom, aga seal olin juba varem käinud). fotograafia muuseom oli täiesti super. helmut newtoni kollektsioon ja üldse selle mehe tegemistest ning pilte temast endast. videosid jne. mees on teinud pilte näiteks kuulastes moekunstnikest ning kui lugesin ta päevikut mis klaasi taga oli, siis oli seal märgitud kohtumine kevin costneriga jne.. et tegu ei olnud just tühise poisuga. väga ilusad pildid olid. valdav stiil must-valge. ehk veel ilusam. valdav modell: naine. valdav riietus: alasti. valdav motiiv: relv, veri etc, kuid mitte ainult. ... ütleme nii, et kui keegi peaks praegu berliini sattuma, siis soovitan kindlasti minna sinna muuseomisse. see asub kudammi juures, zooloogische garteni jaama kõrval. kolmanda korrusel oli ka mingi teine ekspesitsioon, kus üks tüüp oli teinud foto ühest samast aknast peaaegu iga päev ühes samas suunas, ühte sama asja mingi 6 aastat ning need fotod olid seal üleval. fotod olid tehtud erineval kellaajal. öösel, päeval, ööpäeval. ning erinevad aastaajad. ning erinevad asjad aknalaual jne... mõnus... mulle meeldis. ahjaa. vaade oli siis new york'ile...
viimane ja vast kõige olulisem muuseom, millest tahan rääkida on juudi muuseom.. hoone väljast jätab juba tõsise impacti. seest on impact sama suur või suurem. ma ei hakka seda kirjeldama, kuna arvan, et iga inimene peaks seal vähemalt korra elus ära käima. kuid ütleme nii, et väga väga hull koht on. all on kuskil ruum, mida nimetatakse väljarände torn või kuidagi. ma ei mäleta. sellel on tohutu uks ning igaüks küsib endalt, et mis uks see on. ja kas sinna tohib üldse minna. ma igatahes läksin. ning see oli kõrge kinnine ruum. betoonseintega ning tohutu akustikaga. ruum oli pime. ma ei julgenud sinna päris sisse minna ning ust kinni tõmmata, sest päriselt kartsin, et jään sinna kinni. väga hull koht. üks teine ruum oli ka selline, kus olid suured betoon monumendid (rööptahukad nii 10 meetrised), mille otsas kasvasid puud... sellel aga katust ei olnud ja asus välja. jättis samasuguse, kuid miniatuursema mulje kui berliini kesklinnas asuv holokausti mälestusmärk, mis on ka täiesti superfantatilise hea lahendusega... ka sinna peaksid kõik minema....
nii, enough about berlin nüüdseks...
üks nali vahepeale, mida vittorio (itaallane. 26a ja õpib politoloogiat itaalias, siin sotsioloogiat) rääkis. need kes tulid kolm nädalat enne algust keelekursustele pidid tegema mingit presentatsiooni. ma ei tea kas tema tegi või mitte, kuid ta rääkis mida ta oma presentatsioonis oleks öelnud.... umbes nii:
"kui küsida mult, et kas itaalias on mafia, siis...
ma ei tea midagi,
ma ei räägi midagi,
ma ei ole midagi näinud..."
:)
täna mingi paari tunni pärast võtan ette seitsme tunnise reisi ning sõidan pariisi. ööbin täna kätlini juures ning ta tuleb mulle la port chapelle'i vasta. ma loodan :p sõidan sinna autoga. opel vectra ning autojuhiks on pikka kasvu mustanahaline tüüp. saab khuul olema. alguses oli mul plaan, et lähen täna kölni (auto oli olemas) ning homme sealt edasi pariisi (auto oli olemas), kuid ma ei saanud seal kuskil öömaja. ja võta näpust. nüüd läheb üks tüüp otse läbi kölni pariisi... vahva... :p
ok. bai bai..
Thursday, November 02, 2006
lühidus
kuna paljudele ei meeldi minu font siin, siis ma teen nüüd sellise fondiga, mis ma loodan, on paremini loetav ning selles lauses on juba kolm koma, millele järgnes nüüd neljas...
tahtsin lihtsalt öelda, et päris palju huvitavaidja ägedaid asju on vahepeal juhtunud ning loodan need kuidagi siia kirja ka saada ;)
üks pilt ka... ehk siis MEHED ehitamas kappi tüdrukutele. Tegelikult see pilt on natukene teesklemine, mul ei ole sellist kotti ning enamuse kapist panin mina kokku.!!. ehk suvine ehituskogemus tuli kasuks, kuna jõudu jätkus, kui teistel seda vajaka jäi...
cheers
Subscribe to:
Comments (Atom)